Tööintervjuu algas nagu iga teine küsimustega, miks ma seda tööd tahan, millisena tööülesandeid ette kujutan ja miks mul kool pooleli on. (Viimane asendamaks tavalist küsimust, miks eelmisest töökohast ära sai tuldud.) Ei mingit hirmu ja intervjuueerija oli umbes minuvanune noor sõbralik naine. Teadsin juba täpselt, mida vastata, ning olin aus ja siiras.
Siis läksime inglise keelele üle. Esimene küsimus pani küll natuke kokutama. „Räägi midagi!“ Ee.. lihtsalt lambist? Sain paar täpsustavat vihjet ja kandsin ette lasteaia tasemel jutukese oma perekonnast. Seejärel sain eelnevast töökogemusest rääkida, mis oli juba tunduvalt lihtsam. Hea, et olen tööalaseid oskussõnu varem ka inglise keeles kasutama pidanud.
Pärast intervjuud tuli patakas paberit täita – harjutused tõestamaks algtasemel keele- ja arvutamisoskust. Kui palju jääb alles 5 naleast, kui kohvikuarve on 2.90? Loe läbi alljärgnev jutt ja vasta, mida Mr. Smith nädalavahetuseti hommikusöögiks sööb. Täida lüngad õige sõnaga: kui hooldatav end halvasti tunneb, kas kutsun arsti, advokaadi või koristaja. Pärast testi jäi üle vaid loota, et üleolevus kätte ei maksa, ma lihtsalt ei viitsinud seda kõike üle kontrollida!
Preemiaks sain veel kaks paberit küsimustega eetika ja teatud olukordades reageerimise kohta. Meditsiiniga seotud inimesele tuttavad küsimused, kuid ka mitte seotud inimesed oleksid võimelised vastuseid välja mõtlema.
Saigi mõnus tunnike veedetud. Kaasa anti kõvasti koduülesandeid.
